Thursday 3 February 2011

Australia Sela TL Ho Conseptu Centru Asesmentu Rejional

Governu Kanberra haruka ona proposta ida mai governu Dili iha fulan Novembru 2010 kona ba hanoin PM Australia ninia atu harii Centru Asesmentu Refujiadus ida iha Timor Leste.
Tuir dokumentus pajinas rua nolu resin tolu ne'ebe jornal ne'e mos konsege asesu Kanberra la deklara razaun loloos atu mudah fatin prosesamentu refujiadus ne'e mai iha Timor Leste, benefisiu sa ida maka Australia atu hetan husi mudah Centru ne'e mai iha Timor Leste maibe Australia indika iha pontus balun katak Timor Leste hanesan fatin ba fase roupa foer Kanberra ninian.

Hanesan hakerek iha pontus 52 ne'ebe dehan Timor Leste iha responsabilidade maka'as atu haruka fila ema sira la konsege pasa iha prosesu rekerimentu ba hetan auxiliu ninian. Sidadaun Australianu DR. Max Lane ne'ebe husi Institutu Asia iha Universidade Melbourne moe netik iha ninia governu nia parte hodi dehan la presiza no la iha nesecidade atu harii centru Refujiadus iha TL tan ba la iha problema uitoan kada tinan nasaun riku iha rejiaun ne'e simu refujiadus too ema rihun sanolu. "Certamente iha Australia rasik ladun iha hetaan apoiu atu harii centru prosesamentu ida iha Timor Leste. I hatene opiniaun maioria husi servisu nain ba asistencia umanitaria ninian iha Australia dehan Australia tenke simu refujiadus sira no hela iha Australia. Opinaiun ativista ba direitus ema nian iha australia sei dehan la iha razaun atu harii centru prosesamentu ne'e iha Timor Leste," dehan DR. Max Lane.

Tuir dokumentus refere Kanbera hakarak harii fasilidade ho kuartu ba ema mane nain 600 no kama atus haat ba familias sira. Australia ninia hakarak atu harii centru ida ba ema nain 2000 ka 4000 iha Timor Leste.

"Iha Australia sei mosu opozisaun barak atu halo Timor Leste hetaan responsabilidade ida ne'e. de faktu katak Australia hanesan nasaun riku iha rejiaun ne'e tenke simu responsabilidade ne'e. Australia nasaun ida maka riku. Timor Leste nasaun kiak ida ne'ebe foin maka hahu dezenvolve ninia ekonomia nune'e duni ha'u haree la iha razaun atu Timor Leste hetan merese ba obstakulu ida ne'e." 

Max sente Australia durante tinan barak la iha intensaun diak ba ne'e. "Ha'u la hatene Australia iha rekord diak iha relasaun mai Timor Leste. Governu Australia suporta Governu Suharto dezde 1975 too mai 1998. Apoiu Suharto ninia governu wainhira halo invade mai Timor Leste. Nune'e duni Governu Australia iha deve boot ida maka atu selu ba Timor Leste tan ba deve sira ne'e seidauk selu hotu. Tan ba ne'e hau hanoin Governu Australia iha tusan barak maka atu selu ba Timor Leste."
Benefisiu ne'ebe Australia atu foo mai Timor oan maka hamoos rai, seguransa mos ladun klaru, hadia portu no aeroportu, eletricidade ba fatin refere no bu'at ki'ik oan balun. Iha Proposta ne'eba mos Governu australia indika kontrator internasional maka sei harii uma no fornese hahan ho kuantidade boot tan Ukun nain sira iha kanberra la fiar emprezariu Timor oan iha kbiit.  












No comments: