Friday 11 February 2011

Alberto Carlos: Ba Nasaun Laiha Lia fuan Lae!

Tempo Semanal-Dili, 11.02.2011

Ukun nain sira oras hahu lakon dadaun ona espiritu onestidade iha sira nia fuan laran. Onestiodade atu fo sai buat ne’ebé lós, hodi labele hateten buat ne’ebé sala ba lós. Maibe, sei iha ukun nain ida ne’ebé ninia sentimentu onestidade ne’e buras teb-tebes. Se mak ne’e?

SE – La koñese, maka sei la hadomi…lia fuan ne’e karik bele sai sasukat ba figura bo’ot ida ne’ebé durante tinan barak nia laran servi komunidade sira liu husi programa lubuk ida wainhira sei servi iha Organizasaun Internasionál ba Asuntu Refuziadu nian iha Timor Leste no oras ne’e dadaun haksumik a’an iha Governasaun Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ho hanoin oinsa atu servi diak liu tan rai no povu ne’ebé nia hadomi tebes.

Wainhira fihir liu deit, ema bele foti konkluzaun sala ba figura ne’e. Karik ema sei dehan, nia siak-ten, la hatene ransu no liafuan negativu sira seluk, maibé bainhira hahú koñese diak figura ne’e ita sei arrepende ho konkluzaun sira ne’e. Tanba, maske sai ona ema bo’ot no dala barak hala’o servisu iha rai liur, maibé nia kontinua hatudu ninia a’an hanesan ema simples ida ne’ebé gosta ransu, komik-ten no la foti a’an. Bele adapta lalais hó se’e deit maka hasoru malu ho nia, tanba laran maus hodi hasehe lalais ema, tantu labarik ka ema bo’ot.

Bainhira dadalia ho Tempo Semanal, Vise Ministru Negosiu Estranjeiru, Alberto Xavier Pereira Carlos, hatais kamiza mutin, kalsa hena (tissue) ho gravatadu mean kleuk uitoan. Hó oin midar nia simu jornalista Tempo Semanal no la hatudu a’an katak nia mós ema ne’ebé iha poder iha Ministériu Negosiu Estranjeiru.

Mane isin metan ho fuuk ne’ebé hahu mutin ida-rua, konfesa katak nia ladun toman hatais ropa formal. Desde uluk to’o agora nia foin mak iha kaizaku rua, ne’e mós suku hafoin nia assume kargu nu’udar membru governu. Nune’e mós uza gravata, hanesan buat foun ba nia, tanba antes ne’e dala barak hala’o servisu iha terenu deit.

Oan mane daruak husi maun alin nain sia (9) ne’e moris iha Dili, loron 16 Maio 1960. Akaba eskola primaria Colegio Bispo Madseiros, Lahane, Dili iha tempu Portugues iha tinan 1972. Liu tinan rua tama iha seminariu Santo Francisco Xavier, Dare. Iha tinan 1975 kompletu terseiru classe iha seminariu Nossa Senhora de Fatima, Dare.

Liu tiha invazaun Indonesia, oan mane husi Francisco Alberto Carlos husi distritu Manufahi no Inan Luisa Pereira Ccarlos husi Lequidoe ne’e, iha tinan 1978 kontinua estudu sekundaria iha Surakarta, Java Sental, Indonesia no remata sekundaria tama universidade hodi foti Siensia Ensinu Edukasaun iha Universidade Sebelas Maret no hetan lisensiadu iha tinan 1989.

Bainhira sei eskola iha Indonesia, nia la hela mesak, nia alin nain rua ba hamutuk ho nia. Husi maun alin hirak ne’e hotu-hotu ulun to’os. Nia alin ida naran Abonu iha tempu ne’eba buka baku malun no halo konfrontasaun ho ema Indonesia sira. Nune’e, alin seluk naran Gaspar halo atividade apoiu rezistensia ho diplomatiku, maibé malorek demais no ikus mai militar Indonesia sira kaer iha Kupang no lakon to’o ohin loron.

Durante hala’o estudu iha Universidade Sebelas Maret, Surakarta, Vise Ministru, Alberto hetan malu ho nia kaben Gina Fauzia Utari, iha tempu ne’ebé sira sei eskola iha universidade ne’e no involve iha atividade save and  risk no pecinta alam. Ikus mai desidi hodi moris hamutuk no fila mai iha Timor Leste iha tinan 1989 no agora dadaun hetan oan hamutuk nain hitu, feto hotu.

Depois hetan lisensiadu, maun Abeto naran uma nee, fila mai Timor no hetan kargu nu’udar Xefi Edukasaun Kultura iha distritu Manatuto durante tinan sia (9). Maske iha tempu ne’e nia servisu nu’udar funsionariu públiku Indonesia nian, maibé la taka dalan mós ba nia atu involve a’an iha rezistensia atraves rede klandestina. 

Sai nu’udar membru Reziaun III Cruseiro Konseilu Politika Militar. Buka deteta informasaun husi sidade depois pasa ba guerileiru sira hodi halo inkontru hó komandante rejiaun no asistente sira. Ikus mai, iha tinan 1999 nia naran tama iha lista mean militar Indonesia nian, maibé konsege halai no subar a’an.

Tempu referendum Timor Leste, mane ne’ebé uluk iha mehi sai komandante militar ne’e, servisu hamutuk ho (United Nation High Comimssioner for Refugees) UNHCR iha tinan 1999 nu’udar ofisial protesaun nian, liu tinan lima, nia hetan promósaun hodi lidera eskritoriu nasionál UNHCR, Dili. Iha tinan 2005, nia mós involve iha operasaun emerjensia iha Sudaun. Iha Sudan, UNHCR sai mediador ba negosiasaaun entre guerileiru hó estadu Sudaun. Iha ne’eba sira mós ajuda kria kondisaun diak para ema Sudaun sira ne’ebée halai ba nasaun vizinu hanesan Etiopia, Kenya no Uganda bele fila ba Sudaun de Sul.

Operasaun ne’e remata, nia fila mai Dili hodi kontinua lidera eskritoriu UNHCR iha Dili too 2008. Iha tinan hanesan nia ba nafatin iha estadu Eastern Sudaun ne’ebé kobre husi Mar Vermelho. Iha ne’e, nia hetan funsaun hodi tau matan ba refuziadu, organiza hela fatin no hola medidas protesaun adekuadu ba refuziadu sira. Nu’udar ema ne’ebé servisu hamutuk ho Organizasaun Refuziadu Internasionál nian, nia mós involve a’an iha prosesamentu estatutu refuziadu ba ema sira ne’ebé mai husu azilu iha Sudaun.

Bainhira sei hala’o servisu iha Sudaun, nia hetan konvite husi Governu Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) atu kontribui dala ida tan ba nasaun Timor Leste. Depois tetu ba mai, nia sente katak servisu nu’udar staff internasionál hetan vensimentu boot no fasilidade barak, maibé tanba nasaun presiza nia, ne’eduni hakarak ka lakohi tenki fila ba servi nasaun. “Laiha lia fuan lae ba nasaun! Hau simu oferta ne’e tanba hau iha responsabilidade moral ba nasaun,” tenik mane metan morena ne’ebé gosta han ikan no modo-tahan nee.

Esperensia ne’ebé nia iha durante servisu iha UNHCR, servisu ho objetivu, responsabilidade no tarjetu ne’ebé mak trasa tenki alakansa. Nune’e, servisu ho disiplina, displina tempu. Iha sentimentu moral umanitaria ba ajuda no tau matan ba ema seluk, tenki fo valor ba ema nia ideia, tenki kuida staff didiak, iha relasaun diak ho ema hotu no buka para labele kria inimigu ho ema seluk.

Buat hirak ne’e kuaze hanesan bainhira nia servisu iha governu. Esperensia hirak ne’ebé mak hetan durante servisu tinan 9 nu’udar Xefi Edukasaun distritu Manatuto no hamutuk ho Nasoens Unidas durante tinan 11 sai nu’udar modalidade hodi tuur hanesan Vise Ministru Negosiu Estranjeiru.

Antes tama iha estrutura membru governu nian, nia sente ema ne’ebé mak livre. Hakarak la’o ba ne’ebé avontade. Maibé, ikus-ikus ne’e tenki la’o tuir protokolu. Atu sai ba fatin ruma kondutor tenki lori kareta no saeguransa sira iha nia sorin hela deit. “Dalaruma ita senti hanesan ladun konfortavel”, dehan maun Abeto ne’ebé uluk gosta lee livru politika no militar.

Maske nune’e, mane ne’ebé gosta kail ikan, joga basket, gosta tun-sae foho no ailaran (pecinta alam) ne’e la husik nia atividade hirak ne’e. Bainhira iha tempu livre nia sempre la’o nafatin, kuandu presiza mak husu ba ema sira ne’e atu presta asistensia ba nia.

Bainhira tama, hamutuk ho Ministru Negosiu Estranjeiru sira fahe servisu ba malu. Ministru hanesan Xefi diplomasia husi ministériu, prezensa Vise Ministru nian atu ajuda, tanba MNE durante ne’e atividade servisu barak liu. Ne’eduni, fahe servisu iha uma laran ba vise MNE no servisu external nian ba Ministru, maibé la taka posibilidade mos ba sira nain rua atu troka malu.

Depois simu posse, servisu bo’ot ida hein hela atu halo. Dezastre naturias foho Merapi iha Indonesia nakfera no afeita ba estudante timor-oan sira iha Yogyakarta, Indonesia halo Vise Ministériu Negosiu Estranjeiru (MNE) tenki tuun direitamente ba fatin akontesementu hodi fo asistensia humanitarian no saude ba estudante sira ne’ebé hetan konsikuansia husi Merapi.

Nune’e, knar seluk ne’ebé Ministériu Negosiu Estranjeiru konsege realiza mak ASEAN Forum Region (ARF) ne’ebé hala’o iha Timor Leste foin dadauk ne’e. Servisu susesu ne’ebé mak MNE hatudu fo credit point ba Timor Leste atu tama sai nu’udar membru ASEAN iha tinan 2012. Ne’eduni, TL komesa estabelese nenei-neneik inklui mós loke ASEAN Sekretariat iha Memorial Hall, Farol, Dili.

Desde 1999 servisu hamutuk too 2010 sai nu’udar Vise Ministru Negosiu Estranjeiru, Maun  Abeto hetan oras servisu ne’ebé ás dala ruma la hatene kalan no loroin inklui loron feriadu, tanba sempre iha servisu maka hein hela atu halo. Maske nune’e, mane ne’ebé gosta Ronald Rayen ne’e, la haluha nafatin atu fo tempu hamutuk ho familia sira liu husi atividade rekreativa iha fin da semana. Ne’eduni, durante tinan 22 moris hamutuk, maibé laiha complain husi nia senhora no nia oan sira. (TS)

No comments: