Tuesday 9 November 2010

Politika Devidas Externa ho nia Impaktu ba Jerasaun Agora no Futuru


Raimundo Oqui
*Hakerek nain eis Jornalista STL

oki98@ymail.com & roqui@lusa.pt
Atu hala’o desenvolvimentu nasional iha Timor-Leste, enkontru bilateral entre TL ho Xina iha Shanghai (31/10) foin lalais Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão komesa dere odamatan Governu Xina nian ba planu emprestimu. “Hau temi ba Timor, se bele karik loke mos dalan para hetan imprestimu ne’ebe ita bolu imprestimu konsesional. Hau le’e katak Xina fo emprestimu ba Ghana ho montante 3 billões ba infrastruktura, petroleum no agrikultor”, Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão katak lia hirak ne’e ba jornalista sira hafoin remata enkontru ho Primeiru Ministru Xina Wen Jia Baw. Timor Post, Kinta, 04 Novembru 2010, Edisaun No. 0834149.
Politika debe osan husi rai liur nudar tusan ida ne’ebe todan tebes. Todan ne’e laos ba jerasaun ne’ebe gasta maibe, ba jerasaun ne’ebe selu. Sei tusan ne’e jerasaun agora selu kedas agradese bo’ot ba jerasaun futuru tanba la hetan todan selu tusan. Sei Timor-Leste iha kapasidade finansiamentu, tanba saida maka la fo prioridade ba orsamentu ne’ebe maka iha ho maneira kreativu liu tan explora fontes orsamentu. Tanba tuir observasaun hakerek nain katak Timor-Leste iha fontes barak. Maibe, seidauk iha kapasidade atu jere no ke’e. Estadu Timor-Leste durante ne’e depende makas ba fontes reseitas mina Tasi Timor no fontes reseitas sira seluk abandonadu hela iha rai laran, hanesan hasa’e produtu to’os nain sira hodi bele kompete iha merkadu internasional, nune’e bele aumenta rendimentu rai laran. Rezultadu produtu to’os nain sira ne’ebe durante ne’e kompete iha merkadu internasional maka Kafe Timor. Produtu sira seluk seidauk iha kualidade diak hodi bele halo kompetisaun. Ida ne’e akontese tanba kauza husi agrikultor sira enfrenta limitasaun barak, hanesan seidauk iha koñesementu klean kona ba oinsa explora rai abandonadu sai rai bokur hodi bele produs ai han ne’ebe ho kualidade diak nomos bele kompete iha area merkadoria tantu nasional no internasional.
Aliende setor agrikultor inklui mos setor turizmu ne’ebe iha potensia bo’ot ba rendimentu sustentavel, maibe dadauk ne’e ladauk iha rendimentu makas tanba Governu seidauk tau importansia ba area ne’e. Nune’e atu labele abandona setor sira ne’ebe fo rendimentu maka’as ba rai laran, etapa primeiru maka Governu tenke gasta osan barak hodi investe rekursu humanu atu nune’e bele explora riku soin sira ne’ebe dadauk ne’e sei abandona hela. Aumenta kapasidade rekursu humanu no aselera desenvolvimentu nasional la persija husu osan husi rai liur, maibe oinsa utiliza didiak reseitas mina Tasi Timor hodi jere didiak ba to’o nesedidade povu nian.
Labele kria moras ba jerasaun ohin no aban, diak liu Governu kansela tiha lai planu debe osan. Explora lai ita nia riku soin sira ne’ebe agora sei iha no wainhira riku soin hirak ne’e la iha ona maka foin hakat ba politika devidas externa atu nune’e la bele fo impaktu ba jerasaun agora no futuru. Sei governu hakarak debe osan agora, ita garante saida hodi bele selu fali osan debe ne’e. selu fali ho Orsamentu Jeral Estadu? reseitas mina Tasi Timor? ka selu ho saida!! Kestaun ne’e maka sei sai “Question Mark (?)” ba hakerek nain kona ba oinsa selu fali osan debe ne’e.
Iha 2009 komisaun C assuntu Ekonomia no Finansas realiza konferensia internasional durante loron rua. Loron primeiru hala’o debate kona ba politika debe osan husi rai liur katak bele ona ka seidauk. “Durante konferensia mosu ideas oi-oin. Idea balu katak politika debe osan ne’e bele hela tanba iha ona rekursu ne’ebe sufisiente hodi jere osan ne’e. Balu dehan Timor-Leste bele debe osan husi nasaun seluk tanba iha ona Planu Estratejiku Desenvolvimentu Nasional ne’ebe sosialija tiha ona iha teritoriu tomak husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão”. Maibe, iha idea ida kontra makas politika debe osan ho rajaun kapasidade institusional sei fraku tebes hodi implementa osan debe. Nomos sei iha oknum governantes balun ne’ebe iha mentalidade koruptu. Ne’eduni atu la bele hamosu impaktu ka dezastre bo’ot iha loron ikus persija konsulta publiku antes realiza politika devidas externa.
Team ekonomia Governu nian tenke aprezenta sira nia pakote ka planu debe osan ne’e oinsa. Nomos tenke komunika assuntu ne’e ba orgaun Estadu tomak hanesan ba esplika iha Parlamentu Nasional katak Timor-Leste dadauk ne’e iha kondisaun ida ne’ebe merese halo devidas externa. Hare ba orsamentu 2008-2009 no 2009-2010, iha aumenta persentajen ida a’as ho carry over itoan iha departamentu balun. Ne’e indika katak ezekusaun orsamentu ne’ebe iha ladauk optimal. Debe osan intermus legal politika Governu nian, maibe povu maka sei hetan risku husi debe ne’e wainhira Estadu selu la bele. Ne’eduni antes realiza planu debe osan tenke hadia sistema serbisu administrasaun nian atraves hasa’e kapasidade rekursu humanu atu ezekuta osan debe ne’e ba nesesidade povu nian, laos ba bolsu governantes sira. Politika poupansa mos persija minimiza viajen Ministrus ba rai liur no hasa’e ba viajen rai laran atu nune’e osan debe ne’e gasta ho efektivu.
Timor-Leste sei to’o duni faze debe osan, maibe, sente duvidas no tauk tebes. Tanba to’o ohin loron ladauk iha mudansa ka reforma administrativa nomos rekursu humanu seidauk naton hodi utiliza osan debe ne’e ho efetivu no efikas. Ne’eduni tenke tetu didiak antes realiza planu debe osan.
Lei jestaun finanseiru ne’ebe aprova tiha ona fo pasu bo’ot ba Governu AMP atu realiza ambisaun Timor-Leste tama iha nasaun desenvolvidu. Maibe, ambisaun hirak ne’e bele sai realidade wainhira instituisaun Estadu tomak preparadu ho komprimisu politika atu atinji objektivu tuir Planu Estratejiku Governu nian. Hadia jestaun, kapasidade rekursu humanu iha instituisaun Estadu nian importante tebes nomos sai nudar “sasukat” ida ba politika debe osan ho intensaun atu atinji mehi povu nian ho desenvolvimentu tantu iha area urbanas no rurais. Durante ne’e iha ema wain kestiona makas ba sistema serbisu aprovisionamentu ne’ebe konsideradu nakonu jestaun atrazadu no indikasaun forte ba KKN. Alem aprovisionamentu iha mos instituisaun balun ne’ebe sei falha hela. Kuandu Governu la tau atensuan ba instituisaun sira ne’ebe sei falta sei sai nudar impedementu bo’ot ba prosesu implementasaun osan debe nian.
Failansu barak akontese iha Governu laran, mai husi diresaun aprovisionamentu nudar motor ba Estadu. Jestaun aprovisionamentu tenke hadia duni. Liu-liu kona ba tenderizasaun ne’ebe atrazadu tebes ho birokrasia naruk. Kuandu la hadia sei fo duni impaktu ba orsamentu mai husi devidas externa, signifika osan debe ne’e “sei la sulin ba desenvolvimentu rai laran, maibe sei sulin fali ba ema ida-rua nia bolsu”. Iha mos informasaun balun husi Banco Pagamento Autoriedade katak Estadu tenke sukat didiak kapasidade, espesial em termos de rekursu humanu, tanba hare husi implementasaun Orsamentu Jeral Estadu tinan rua liu ba ladauk sufisiente.
Ho planu politika impresta osan husi rai liur, hakerek nain hakarak hatete katak Timor-Leste sei iha rekursu barak, hanesan gas natural tantu iha Tasi Timor, Aliambata Viqueqeu, Suai inklui fatin sira seluk ne’ebe to’o oras ne’e sei abandonadu. Reseitas ne’ebe Estadu Timor-Leste utiliza durante ne’e ba desenvolvimentu nasional maka Tasi Timor. Fontes rekursu naturais sira seluk seidauk oferese reseitas ba desenvolvimentu rai laran tanba seidauk iha rekursu humanu ne’ebe naton hodi bele jere ko ke’e riku soin hirak ne’e. Politika debe osan husi rai seluk iha impaktu positivu no negativu. Sei osan debe ne’e implementa didiak ba desenvolvimentu nasional, ema hotu sente apresia ho esforsu Governu nian tanba tusan ne’ebe nia halo iha duni vantazen ba povu. Ida ne’e maka ita temi impaktu positivu. Husi sorin seluk iha mos impaktu negativu hanesan wainhira Estadu selu la bele, povu tomak maka sei hetan risku husi osan debe, tanba debe mai maka la jere ho diak ida ne’e susar bo’ot tebes.
Atu la bele hamosu risku husi debe osan primeiru maka Governu tenke aloka makas OJE 2011 ba kapasitasaun rekursu humanu hodi ke’e riku soin ita nian ne’ebe to’o ohin loron sei abandona hela no fim bele aumenta kresimentu ekonomia rai laran. Alem de ne’e persija mos reforma administrativu, konsolida jestaun finansiamentu, hadia sistema serbisu aprovisionamentu kona ba sistema burokrasia no tenderizasaun no instituisaun relevante sira seluk. Kuandu buat hirak ne’e hotu lao diak ona hakerek nain fiar katak implementasaun osan debe ne’e sei efetivu no efikas, maibe kuandu seidauk prontu eh fraku osan debe ne’e sei gasta arbiru deit, signifika osan ne’e ba deit ema ida-rua nia bolsu. Maibe, importante liu antes Governu realiza planu impresta osan maka Governu tenke prepara lai kualidade rekursu humanu ne’ebe diak atu osan debe mai ne’e implementa ho diak. Fini rekursu humanu nudar sabi importante ba nasaun ida. Timor-Leste bele iha potensia barak ba rekursu naturais nomos bele iha potensia barak ba agrikultor hanesan rai bele bokur, rai bele buras, irigasaun bele kapas, udan ben bele diak, Ministerio Agrikultor bele ajuda trator eh makina hodi tulun agrikultor sira nia serbisu, maibe fini la iha ka seja, fini la di’ak, entaun hanesan deit. Kuandu Governu Timor-Leste prepara uluk fini ne’ebe ho kualidade, buat hotu bele la’o ho diak.
Perdana Menteri Kay Rala Xanana Gusmão jangan seperti Presiden RI Soeharto yang matinya meninggalkan hutang besar

*Lebih baik mati meninggalkan kenangan yang harum dari pada seperti Presiden RI Soeharto yang matinya meniggalkan bau Bangka yakni hutang Negara yang sampai detik terakhir ini pun belum di bayar hadis oleh generasi baru Indonesia*.

2 comments:

Anonymous said...

belun be hakerek artikel nee loke ituan ema leitor sira, maibe persija hatun analija positivu no negativu sai nia details saida para ema bele komprende,.. bele dehan iha hakerek ne iha liu tendensia pesoal duke analisa ilmiah, Pior Liu tan maka iha paragaph ikus halo konklusaun arbiru entre PM Xanana ho Eis Presidente RI Matebian Soeharto. laiha logika liu karik belun sira tuir politik interna RI ate agora sira atu fo gelar pahlawan ba nia tamba konsege lori indonesia sai nudar negara berkembang iha asia.

Husu mos ba TEMPO atu hatun nutisias atu selektivu, laos naran-naran hanesan ida nee.

Abrasu
Loelaku Nain

Anonymous said...

Los duni bro, artikel neébe ita nia belun publika ne´e ladun ilmiah, tanba la iha analisis ba orsamentu jeral Estadu neébe aprova iha tinan-tinan. Se Nia cantumkan valor orsamentu nian karik diak, mas ida neé la iha ida. Maibe, hau atan hau hakarak mos fo parabens ba belun Raimundo Oqui neébe brani kadi nia kakutak kona ba assuntu neé maske ninia hakerek neé sei tumpang tindih. Parabens Raimundo Aluta Continua.