Tuesday 17 February 2009

Tempo Semanal Edisaun 125

Longuinhos la Komprova Dutrina Defamasaun Kontra Leong

HAK Manan no Abansa Opsaun Lima

Dili, Tempo Semanal

Iha dia 25 de Agusto 2005, Prokurador Geral Dr. Longuinhos Monteiro, SH ho ninia belun prokurador nain 2, Benevides Correia Barros, SH no Estaqiu Guterres, SH, hakfodak no tilun tahan hamrik ba informasaun nebe publika iha jornal Diario Tempo edisaun 129 Kinta-feira
25/08/2005 ho titulu "Prokurador 3 Korupsaun Osan USD 8,600".

Informasaun nee halo Longuinhos ho ninia belun nain rua sente lakon dignidade, nunee Longuinhos ho nia belun preside akuza Francisco Lui alias Akui Leong (28) halo defamasaun tanba Leong liu husi nia advogadu Tome Xavier Jeronimo, SH, Arlindo Dias Sanches, SH no
Rosentino dos Anjos, SH husi Asosiasaun HAK, Tersa-feira (23/08/2005) fahe surat somasi ho nú. 66/P/HAK/D.03/VIII/05 ba media hotu-hotu konaba kazu korupsaun osan Rp.85,000,000, mais ou menus USD 8,673 (1 Dollar hanesan Rp.9,800).

Somasi nee lori Longuinhos nebe tur iha kadeira fatin atu fo sai lia loos nee, sente sai vitima ba informasaun. Nunee Longuinhos levanta kazu nee ba tribunal hanesan kazu krime defamasaun nebe tenki julga tuir prosesu penal, maibe HAK kompete hodi "banding" liu husi prosesu sivil.

Leong, sidadaun Timor oan hela iha Audian, nebe sente lakon direitu ba nia osan rasik, surpreza ba akuzasaun Dr. Longuinhos Monteiro. Maibe Leong nudar ema businessman hakarak ka lakohi nia tenki hakbesik-an ba lei nain sira hodi hamaha.

Iha opurtunidade ida nee, Leong komesa loke neneik-neneik Longuinhos Monteiro nia ain fatin wainhira lori osan ba fahe iha City Cafe. Tuir Leong, husi osan Rp. 85,000,00, osan restu koaze tokon 279,800,000.00 mak lakon.

Tuir Akui Leong esplika katak, iha Setembru 2001, Akui Leong nia alin Mari Lui aranka husi Timor Leste ba Surabaya lori ho osan mais ou menus USD 60,000.00, osan nee uza atu sosa sasan maibe osan nebe gasta hodi sosa sasan koaze USD 12,000.00 restu USD 48,000.00.

Maibe hafoin semana ida liu tiha, Akui Leong nia aman moras no tenki lori ba ospital atu halo tratamentu, entaun liu tiha loron hirak nia laran, Akui Leong nia aman husu nia oan sira atu halibur no fahe eransa inklui osan restu nebe iha.

Nunee, Akui Leong telefone ba nia alin Mari Lui iha Surabaya atu fila hikas mai Timor Leste lori ho osan restu nee. Iha momentu nee, Akui Leong fo hatene ba nia alin Mari Lui katak, osan restu nee fo tuir deit Mariana Wijaya partner servisu nebe hela iha Rua Genteng Boot N0. 41 E Surabaya, nebe atu mai Timor Leste. Ho informasaun nee, iha 1 Outubru 2001, Mari Lui hasoru Mariana Wijaya no entrega osan restu hamutuk tokon 480 rupiah ho kwitansi. Iha 21 Outubru 2001 Mariana Wijaya too iha Aeroportu Komoro maibe tanba pasarevista husi autoridade Border Control hetan osan nee no prende tiha tanba laiha dokumentus.

Entaun, Akui Leong ba iha aeroportu hodi hasoru malu ho staff Border Control naran Batista ho staff internasional nain rua. Staff internasional ida naran Edgar deklara katak, osan nee Akui Leong nian maibe staff Bordeg Control la fiar.

Hafoin liu tiha tinan rua nia laran, iha 16 Novembru 2004, Dominggos (staff Border Control) telfone ba Akui Leong katak, osan nebe sita iha 2001 bele foti hikas ona, maibe Akui Leong seidauk bele foti tanba autoridade bankaria BPA laiha fatin. Hodi nunee, iha 18 Novembru 2004
mais ou menus tuku 21:00 Otl, Longuinhos Monteiro bolu Akui Leong ba nia rezidensia. Longuinhos husu ba Akui Leong atu entrega osan nee ba sira. Tanba nee, Akui Leong konsege hetan duni Rp. 85,000,000 no osan restu Rp. 279,800,000.00.

Akui Leong preokupa teb-tebes ho osan restu nee. Tan nee, Advogadu husi Akui Leong hatoo ejizensia ba Longuinhos Monteiro, Benevides, Estaqui Guterres katak sira nain tolu tenki fo fila fali osan ba Akui Leong tanba Akui Leong nudar osan nain ba osan hamutuk Rp.279.800,000.00, aumenta tan funan 12,5% bazeandu ba desizaun juiz investigasaun data 6 Novembru 2001, nunee mos instrusaun/despasu husi Ministra Finansa, Madalena Voavida loron 7 Setembru 2004 katak, sira nain 3 tenki husu deskulpa ba Akui Leong durante semana ida nia laran liu husi jornal, televizaun no radio iha Timor laran tomak.

Tanba nee, Advogadu Akui Leong nian fo ultimatum ba Longuinhos Monteiro, Benevides Barros no Estaqui Guterres atu iha semana rua nia laran, sira nain 3 tenki responde saida mak ejizensia husi somasi nee. Wainhira sira la kumpri saida mak somasi nee husu maka advogadu Akui Leong nian sei prosesa kazu nee tuir prosesu justisa. Responde ba ultimatum nee, Longuinhos Monteiro lakohi fo komentariu maibe Estaqui Guterres hateten katak, nia seidauk hetan somasi nee. Estaqui mos hateten nia la hatene konaba kazu nee tanba iha tempu neba nia sei asumu kargu nudar advogadu laos prokurador, maibe nia premite advogadu Akui Leong nian lori kazu nee ba tribunal. Tanba ameasa lori ba tribunal, Prokorador Longuinho Monteiro mos hahu loke ibun hodi koalia konaba versaun ninia ba kazu ida nee. Tuir Longuinhos hateten, Akui Leong mak lori ema nia osan halai hodi nunee polisia ba kaer nia hafoin Akui Leong tanis husu tulun ba Longuinhos, dehan Longuinhos iha 26/9/05.

Longuinhos espresa liutan katak, iha tempu neba Akui Leong ba subar iha City Cafe nebe vizinu ho Longuinhos nia hela fatin no senhora ida naran Rita mak lori Akui Leong ba tanis husu ajuda ba Longuinhos. "laos hau mak haruka ba bolu, nia mak lori ema nia osan halai, polisia buka atu kaer nia, nia mai iha hau nia vizinu husu ajuda", dehan Longuinhos. Liutan Prokurador nee haktuir katak, Akui Leong rasik rekoinese osan nee laos ninia, nunee mak Akui Leong entrega fali osan nee ba polisia iha kalan. Wainhira atu intrega osan nee, Akui Leong rasik telefone ba Mariana Wijaya iha Surabaya husu atu fahe osan nee, nebe dala uluk sira negosia Akui Leong hetan USD30.000 maibe Akui Leong lakohi depois hasae tan ba USD50.000 Akui Leong lakohi nafatin no ikus liu Akui Leong aseita ho USD85.000.

Hafoin Longuinhos sai tiha, Akui Leong ho Benevides asina surat akta konaba fahe osan nian. Maibe wainhira atu fahe osan, afinal osan USD85.000 Akui Leong hasai tiha ona. 'nia ho Benevides mak asina akordu hamutuk, agora too ikus tau todan fali mai hau", dehan Longuinhos hodi salva-an. Maibe iha 26/09/05, Akui Leong lansa press komfrens ida iha Asosiasaun HAK Farol hodi afirma katak, Benevides hamutuk ho sira seluk bolu nia (Akui Leong) iha tempu kalan, atu lori osan nee ba. "hetan tiha osan nee, hau lori osan nee ba fatin ida depois iha kalan nee sira bolu hau. Senhor Benevides hamutuk ho sira seluk bolu hau kalan tuku sia hodi foti fali osan nee", dehan Akui Leong. Tanba nee, Asosiasaun HAK lansa press konfren ida hodi
aprezenta advogadu nain tolu nebe instituisaun nee fo fiar atu defende sira nia kolega. Advogadu nain tolu nee mak hanesan Aderito de Jesus Soares, Ana Paula de Jesus Monteiro ho Natercia Barboza de Deus.

Ekipa advogadu nain tolu nee, Asosiasaun HAK temi naran "Ekipa Atu Hametin Sistema Judisiariu" nebe sei luta atu defende akuzasaun hasoru sira nia klientes Akui Leong ba kazu defamasaun nebe aprezenta husi Prokurador Longuinho Monteiro. "ami hakarak fo mensajen ba publiku katak iha dejafiu barak iha sistema judisiariu too oras nee, tanba kazu mosu bar-barak maibe too agora seidauk rezolve hotu. Entaun ami hanesan advogadu, ami bele fo kontribuisaun hodi defende kazu nee. Hau hakarak haree fali ba kotuk tan saida mak maluk sira husi Asosiasaun HAK hakarak lori kazu ba oin. Hau hanoin sira laos ema bulak nebe mak tur derepenti hakarak ba insulta ou defama ema, sira tau iha kauza asuntu ida nee tanba sira hakarak kazu ida nee nebe envolve ulun boot importante balu ke iha poder, tenki hetan desizaun
iha tribunal", dehan advogadu Aderito de Jesus Soares.

Liafuan defende justisa ba ema nebe loos, liafuan nee sai la saugati deit husi advogadu nain 3 husi Asosiasaun HAK nia ibun. Tanba advogadu nain tolu nee komprova duni sira nia liafuan katak, Akui Leong la sala no tribunal rasik foti ona desizaun hodi liberta tiha Akui Leong husi
akuzasaun defamasaun tanba Prokurador Geral Longuinhos Monteiru la konsege aprezenta dokumentus komprovativu. "Manan kazu ne'e laos ONG HAK mak manan, mais povu mak manan Justisa tanba kazu ne'e lori tempu naruk, hanesan Instituisaun Direitu Umanus ida ne'e mos HAK bele halo demokrasia katak ema ne'ebe mak okupa opozisaun publiku serake nia
levanta kazu ba Tribunal la kerdizer ke nia manan. Depende ba evidensia ne'ebe iha, katak ema ne'ebe keixa nia tenki prova duni," maibe iha kazu ida ne'e ita bele haree katak Prokurador Geral da Republika keixa dehan sr.Akui Leong halo defamasaun mais desizaun ikus husi Tribunal hatudu katak sr.Akui Leong ho nia Advogadu ne'ebe defende kazu ida ne'e prova duni katak buat ne'e la defamasaun, saida mak fó sai ne'e buat ida ke verdade katak sr.Longuinhos Monteiro ho ema sel-seluk tan nebe naran temi iha somasia ne'e involve duni foti Akui Leong nian iha tinan hirak liu ba," dehan Advogadu Natersia Barboza de Deus iha press konfrens, iha Asosiasaun HAK semana kotuk. Advogadu nee reforsa liutan katak, ho desizaun husi tribunal ne'e HAK hakarak husu ba Institusaun no orgaun kompetenti hanesan Prezidenti da Republika atu haree Prokurador Geral da Republika nebe involve iha asaun foti osan."ita husu ba Tribunal katak atu implementa lolos desizaun ne'e, tanba desizaun ikus liu iha ita boot sira nia liman,
ida mak rezolvidu husi akuzasaun hotu, ida tan Tribunal hateten buat ne'ebe ke PGR halo defamasaun la provadu. Ikus liu mak kastigu ka hatun sentensia ba Prokurador Geral da Republika atu bele selu taxa ba Tribunal tuir nia kargu,"salenta Natersia.

Tanba sa mak hatun sentensia neba Prokurador Geral da Republika, tanba nia keixa buat ida, mais nia la 'mampu' atu justifika iha Tribunal katak sr.Akui Leong halo defamasaun. Advogadus Akui Leong nian nebe manan kazu nee la husik leet dei Longuinhos Monteiro. Tanba
maske Longuinhos lakon maibe advogadu sira nafatin fo opsaun lima ba Longuinhos atu kumpri. Opsaun lima nee karik hanesan parte ida atu rehabilita Akui Leong ho Advogadu nain tolu nia naran nebe mak durante defende Akui Leon, sira rasik sai vitima. Opsaun lima nee mak hanesan
ida, husu ba Prokurador Geral Longuinhos Monteiro atu fo fila fali osan nebe nia foti rua, husu mos ba Tribunal ne'ebe atu kastigu Akui Leong tenki husu deskulpa tolu, husu ba Longuinhos atu selu taxa ba Tribunal ho sira sel-seluk tan.

Husi obsaun hirak nee, Tribunal simu deit buat tolu mak hanesan ida, rezolvidu husi akuzasaun hotu ho desizaun katak saida mak akuzasan husi prokurador Longuinhos Monteiro la provadu no kastigu duni nia atu selu kustus Judisiais USD50.00 tuir nia kargu. Maibe opsaun konaba
husu deskulpa ba publiku liu husi media durante semana rua, ne'e Tribunal la simu tanba tribunal tetu ba buat oioin no tribunal seidauk simu atu Prokurador fo fila fali osan. Liutan Natercia haklaken katak, tanba sa HAK defende kazu ne'e kleur, kazu ne'e hahu 2001 ate agora
kuaze tinan 9 nia laran prosesu la lao no halo file ne'e lakon iha Ministeriu Publiku, Prokudador Geral da Republika nia 'kantor' rasik, HAK esforsu ho dala barak no to'o ikus HAK nia Advogadu nain ne'ebe defende kazu ne'e mos sai suspeitu, maibe HAK la nonok no luta nafatin ba kazu ne'e no ikus mai manan duni kazu ne'e. Entaun HAK ne'ebe defende duni Justisa ne'ebe lolos no 'berpihak' duni ba ema ne'ebe ki'ik funeravel ho ida mos HAK bele uza hodi halo arbrokrasia, ema labele rezolve kazu maske kleur maibe hetan duni. Tuir lolos sira keixa, sira mak manan kazu ne'e mais tanba HAK bele 'membuktikan' katak HAK defende kazu ne'e sadere duni ba buat ne'ebe ke lolos no verdade. "ita bele falun hanusa mos buat nia dois ne'e ema sempre
horon, tanba sa mak ita husu ba Institusaun seluk, tan Prokurador Geral da Republika sr. Longuinhos Monteiro okupa opozisaun publika no kazu ne'ebe relasiona ho korupsaun konaba ema ne'ebe foti osan ne'e ikus mai se ba hotu Prokurador Geral da Republika nia servisu
fatin,"kestiona Natersia. Konaba manan kazu ne'e Asosiasaun HAK unika organizasaun Dereitu Umanus iha Timor ne'e hanesan 'sumbangan' boot ida atu hadia sistema Judisiariu no atu hatudu katak ema ne'ebe iha imunidade laos dehan 'kekebalan hukum' laos dehan labele prosesu ho
manan kazu ne'e, prosesu krime defamasaun investigasaun lao tiha ona iha fulan Maiu 2008, agora hein deit desizaun Tribunal Rekursu ne'ebe HAK mos 'banding' ba prosesu sivil ne'e sira mak keixa so mente hatan, maibe manan kazu ne'e.

Entretantu ho lian fuan badak katak se HAK defende kazu ho desizaun ne'e mos 'sumbangan' boot ida atu hadia sistema Judisariu katak ema boot ne'ebe okupa posizaun publiku hanesan PGR mos bele prosesu. Ida ne'e mos edukasaun diak ida ba povu katak, Lei ne'e laos 'berlaku' ba
ema ki'ik deit, maibe ema boot mos 'berlaku' hanesan 'sumbangan' ne'ebe HAK ba dezenvolvimentu Lei no Diretu Umanus rai ne'e liliu ba Judisariu.

Iha fatin hanesan Edio Saldanha Borgues nudar Porta Vos HAK hateten, lolos kazu ne'e lakon tiha hotu ona tanba file ne'e halo lakon iha PGR nia Gabinete wainhira HAK hato'o keixa ba Polisia ikus mai kazu ne'e lalon duni iha PGR nia fatin, PGR mos halo duni 'tim' ida no kazu
ne'e tuir lolos lakon tiha ona HAK la iha ona dalan. Maibe, tenta no buka tok dalan ne'ebe iha HAK tenta halo Somasi mais la iha reazen, ikus mai HAK hetan fali keixa krime ba Advogadu nain tolu ho sivil mak kliente mesak.

Entaun HAK buka tan Advogadu balun atu mai defende Advogadu ne'ebe sai fali suspeitu," esforsu ne'ebe ita bele halao buat ne'e ita haree konplikadu, maibe ita fiar katak ita iha faktus ba buat los ida no ita fiar katak prosesu kazu ne'e atu hadia mos sistema Judisarius iha ita
nia rain,"konta Edio.Ho rezultadu ida ne'e atu fó mos edukasaun ba publiku konaba sistema Judisariu iha rai ne'e atu fó hanoin mos ba nai ulun sira atu hola desizaun buat ruma tenki tetu iha parte hot-hotu, se lae imajen la diak wainhira ema ne'ebe komete iha aktu ou krime no
sivil ruma iha hela nia leten nomos fó tan responsabilidade ruma ba nia.

"hau hanoin ne'e mos aumenta imajen la diak entaun esforsu ne'ebe mak HAK halo oinsa tenta atu fó sai ba publiku liu husi media,"haktuir Edio. (tov)

No comments: